Piimhappebakterid on koerte seedesüsteemis sama olulised nagu inimestel
Terve koera soolestiku mikrobioota luuakse juba emaüsas
Koera soolestiku mikrobiootat mõjutavad tegurid
Koera tervise aluseks on mitmekesine mikrobioota
Miks mõnedel koertel on raudne seedimine,
kuid teistel esineb sageli kõhulahtisus?
..............................................................
Huvitavad teadusartiklid lugemiseks:
Koerte roojast isoleeritud piimhappebakterid, Beasley S.S. jt, J Appl Microbiol 2006, 101(1); 131-138.
Piimhappebakterid isoleeriti 21 tervelt koduselt koeralt. Koertelt, kellel ei esinenud seedeprobleeme tuvastati domineeriva tüvena Lactobacillus tüvi. Koerad, kel esines aeg-ajalt kõhulahtisus, kandsid väikeses koguses mitmeid erinevaid piimhappebaktereid. Sagedaste seedeprobleemidega koertel ei tuvastatud ühtegi piimhappebakterit. Kogutud 153 tuvastatud tüvest valiti välja Lactobacillus fermentum LAB8, Lactobacillus salivarius LAB9, Weissella confusa LAB10, Lactobacillus rhamnosus LAB11 and Lactobacillus mucosae LAB12, tänu nende probiootilistele omadustele. Testitud tüved olid tolerantsed happesusele (pH 2), tundlikud antibiootikumidele ja mõningase antimikroobse aktiivsusega Micrococcus luteus suhtes. Loe lähemalt siit ->
Koera peensoole piimhappebakterite mikrobioota muutused seoses potentsiaalsete probiootikumide söötmisega, Manninen T. jt, Appl Envir Microbiol 2006, 72; 6539-6543.Tervetele, ravivabadele täiskasvanud beagle´tele manustati peensoolefistuli kaudu viit koertelt pärinevat piimhappebakterit: : L. fermentum LAB8 / NCIMB 41636 (5.8 x 107 pmycfu/ml), L. salivarius LAB9 (reindentified as L. plantarum) NCIMB 41638 (3.6 x 107 cfu/ml), Weissella confusa LAB10 (7.0 x 106 cfu/ml), L. rhamnosus LAB11 / NCIMB 41640 (8.0 x 106 cfu/ml), and L. mucosae LAB12 (3.9 x107 cfu/ml). Tüvede elulemust ja nende potensiaalset efekti kohalikule soolestiku piimhappebakterite mikrobiootale monitooriti 17 päeva jooksul. Kõikidel koertel, väljaarvatud ühel, kohalik Lactobacillus acidophilus tüvi muutus dominantseks piimhappebakteri tüveks. Kokkuvõtteks, tüved LAB8 kuni LAB 12 on koerte potentsiaalsed probiootikumid, sest nad püsivad elus ja domineerivad tühisoole piimhappebakterite mikrobiootas söötmise ajal ja omavad võimet modifitseerida soolestiku mikrobiootat. Loe lähemalt siit ->
Kasvukeskkonna ja füüsikaliste tingimuste mõju koerte probiootikumide kinnitumisomadustele, Grzeskowiak L., jt, J. Appl Microbiol 2013, 115(2):539-545.
Valmistamisprotsessil on mõju probiootikumide tervistavale mõjule. Uuringu käigus hinnati erinevate kasvukeskkondade ja probiootikumide kinnitumist takistavate tegurite mõju koertelt isoleeritud probiootilistele bakteritele (L.fermentum VET9A / NCIMB 41636, L.plantarum VET14A / NCIMB 41638 ja L. rhamnosus VET16A / NCIMB 41640). Uuringu käigus visualiseeriti probiootikume elektromikroskoobi abil. Vaatlusel elektronmikroskoobiga tuvastati probiootikumide eluvõimeliste ja mitte-eluvõimeliste tüvede rakukesta koostisosade erinevused. Loe lähemalt siit ->
Koerte probiootikumide haigustekitajaid tõrjuvad omadused on mõjutatud kasvukeskkonnast ja füüsikalistest tingimustest töötlemisprotsessis, Grzeskowiak. L., jt., J Appl Microbiol 2014, 116(5); 1308-1314.
Probiootikumide tootmisprotsess mõjutab nende kasulikke probiootilisi omadusi. Uuriti kasvukeskkonna mõju koertelt isoleeritud probiootiliste bakterite enteropatogeenide kinnitumist takistavatele omadustele. Hinnati kolme koerte probiootikumi (L. fermentum VET9A / NCIMB 41636, L. plantarum VET14A / NCIMB 41638 and L.rhamnosus VET16A / NCIMB 41640) ja nende segu koera limast, patogeeni kasvu takistaval, mudelil. Testiti kaitsvat mõju järgmiste koertelt isoleeritud patogeenide vastu Enterococcus canis CCUG 46666T, Salmonella enterica serovariant Typhimurium ATCC 14028 ja Clostridium perfringens DSM 756. Tootmisprotsessi tingimused mõjutavad oluliselt testitud tüvede kaitsvaid omadusi. Kõigil kolmel, koertelt isoleeritud, piimhappebakteril oli ainulaadne patogeenide vastane toime. Piimhappebakterite segul oli kõige tõhusam koertelt isoleeritud patogeenide vastane toime koera limas. Loe lähemalt siit ->
Topelt pimendatud uuring - koera spetsiifiliste probiootikumide toime koerte ägeda või vahelduva kõhulahtisuse ravis, Callego C., jt. Vet Microbiol 2016, 197; 122-128.Topelt pimendatud platseebo-kontrollitud uuringusse kaasati 60 koera, kellel diagnoositi loomaarsti poolt äge kõhulahtisus. Koertele anti juhusliku valiku alusel, kas hapupiimatoodet, mis sisaldas kolme koertelt isoleeritud probiootikumi kombinatsiooni (L. fermentum VET9A / NCIMB 41636, L. plantarum VET14A / NCIMB 41638 ja L.rhamnosus VET16A / NCIMB 41640 (2×109cfu/ml)) või platseebot. Analüüsiti rooja konsistentsi, hinnati üldseisundit ja teatud patogeenide sisaldust roojaproovides. Tulemused näitasid, et piimhappebakterite kombinatsiooni sisaldavat hapupiimatoodet saanud koerte roojakonsistents normaliseerus kolme päevaga, kuid platseebot saanud koerte seisund paranes 7 päevaga. Ravi mõjutas koera üldseisundit, tagades isu ja ehk vähendas ka oksendamist. Probiootikume saanud grupi koertel oli roojas, kõhulahtisuse korral tavaliselt tõusutrendis olevate, Clostridium perfringens ja Enterococcus faecium nimeliste bakterite kontsentratsioon madalam võrreldes platseebo-rühmaga. Loe lähemalt siit ->
Mikrobioota ja probiootikumide mõju koerte ja kasside heaolule, Grzeskowiak L., jt. Anaerobe 2015.Ülevaateartikkel
Koerad ja kassid on elanud koos meiega tuhandeid aastaid ja nüüdseks elavad nad koos meiega tihedalt asustatud linnades. Soolemikroobid mõjutavad nii lemmikloomade kui ka loomaomanike tervist ja heaolu. Kuna muutused mikrobiootas soodustavad vastuvõtlikkust patogeenidele ja kahjulikele keskkonnateguritele on mõistlik otsida uusi lahendusi, et kaitsta koeri, kasse ja nende omanikke kahjulike patogeenide eest.
Spetsiifilised probiootikumide tüved ja/või nende kombinatsioonid võivad olla kasulikud koerte ja kasside söötmisel, ravis ja hoolduses. On leitud, et probiootikume sisaldavad toidulisandid on tõhusad gastroenteriidi vältimises ja ravis, IBD ravis, aga ka allergiate ärahoidmises lemmikloomadel.
Uued suunad probiootikumide kasutamisel on näiteks rasvumine ja ülekaalulisus, kuseteede infektsioonid, Helicobacter´i tekitatud gastriit ja parasitaarsed infektsioonid.
Inimese spetsiifilised probiootikumid on uus palju lubav vahend lemmikloomade tervise tagamises. Peremeesorganismi-spetsiifilised mikroorganismid võiksid olla parimaks probiootikumi allikaks. Seetõttu vajame rohkem kontrollitud uuringuid, et kirjeldada uusi ja turvalisi probiootikumi preparaate ning nende mõju koerte ja kasside tervisele ning heaolule.